Kuidas tagavad projekteerijad pärast praeguse pandeemia ajal töötamise raskusi, et tänased ja tulevased haiglad on pandeemiakindlad?
Juba aastakümneid on haiglad ja tervishoiuasutused üle terve maailma võidelnud haiglas saadud infektsioonidega, mis ohustavad nii personali kui ka patsiente.
Covid-19 ajastul on selle lahingu eesliinil kõik tervishoiutöötajad. Haiglate administraatoritest, asutuste juhtidest projekteerijate või arhitektideni, kõik need eksperdid kaaluvad võimalikke uuendusi, mis täiustavad patsientide ja personali ohutust. Otsitakse uusi käitumismudeleid ja luuakse visiooni tuleviku pandeemiakindlatest haiglatest.
„Me kõik teame, et ees on muutused,“ räägib Suzanne MacCormick, kes töötab globaalse tervishoiu valdkonnajuhina Ameerika ehituskonsultatsioonide ettevõttes WSP. „Üks kriisi paljudest õppetundidest on vajadus paindliku ravikeskkonna järele, mis võimaldab optimaalset kohanemisvõimet ja valmisolekut tundmatuks.“
Kogusime kokku mõtted disaini- ja planeerimisekspertidelt üle terve maailma, et leida nendele keerukatele küsimustele mõned ühised vastused. Siin on kokkuvõte meie leidudest.
1. Paindlikkus osakondades ja ooteruumides annab haiglatele parema võimaluse olla kõigeks valmis.
Arhitektid usuvad, et parem paindlikkus aitab haiglatel valmistuda ettenägematuteks väljakutseteks, kui osakonnad saab kohandada just hetkevajaduse järgi (näiteks järsult suurem hulk intensiivravi vajavaid patsiente).
Väljaandele Architectural Digest pandeemia mõju kohta haiglate ravikeskkonnast kirjutatud loos ütles Indias elav insener Craig Scully, et „disaini vaatenurgast on võimalik ette näha võimalust muuta tavaline palat paindlikumaks, et suurendada voodikohtade arvu või teha sellest intensiivravipalat“.
On tehtud ka ettepanekuid ootesaalidest loobumiseks. See väldiks inimeste kogunemist ja ennetaks infektsiooniohtu. Asendusena võiksid olla nõndanimetatud „ootenurgakesed“ haigla erinevates osades.
„Nõnda saavad patsiendid olla hoones mujal – näiteks raamatukogus loengut vaatamas – ja mitte koguneda ühele korrusele ülejäänud haigetega,“ ütles Lionel Ohayon New Yorgi disainistuudiost ICRAVE väljaandele Architectural Digest.
Kuni 80% levinuimatest haigustest antakse edasi puudutusega. Seetõttu on haiglates standardiks muutumas kontaktivabad segistid.
2. Kätehügieeni olulisuse plahvatuslik kasv
Paljud meist kindlasti teavad, et Maailma Tervishoiuorganisatsioon soovitab „põhjalikku kätepesu“ – muu hulgas tähendab see õigete kätehügieeni toodete ja puhastusmeetodite kasutamist, mida toetab personali piisav väljaõpe. On eeldatud, et kuni 80% kõige tavalisematest haigustest levivad inimestevahelise otsekontakti või kaudselt samade pindade puudutamise teel.
Kuni 80% kõige tavalisematest haigustest levivad inimestevahelise otsekontakti või kaudselt samade pindade puudutamise teel.
Seetõttu on automaatsed kontaktivabad seadmed, näiteks kontaktivabad valamusegistid, kujunemas standardiks nii palatites, avalikes tualettruumides kui ka intensiivraviosakonnas.
Spetsiaalselt tervishoiuasutuste jaoks kavandatud korrosioonikindast messingist ja laminaarse veevooluga kontaktivabad segistid on ideaalseks lahenduseks kontakti teel levivate nakkushaiguste ennetamisel. Sisse-ehitatud Bluetooth tehnoloogia lihtsustab ka regulaarset automaatset loputamist, mis vähendab mikroobide levikut seisma jäänud vees.
2013. aastal avaldas Canadian Journal of Microbiology uuringu, mis tõestas kontaktivabade segistite suuremat tõhusust kätehügieeni tagamisel. Teadlased leidsid, et kontaktivabadel segistitel oli oluliselt vähem mikroobe kui manuaalsetel segistitel
3. Tähelepanu keskpunktis on antimikroobsed meetmed ja materjalid
Paljude haiglate intensiivraviosakondades kasutatakse juba vaskpindasid, mis võivad hävitada kuni 100% kahjulikest mikroobidest. On üldteada, et vask ja selle sulamid (valgevask, pronksid, vase-nikli sulam) hoiavad paljud mikroorganismid kontrolli all.
Peale selle on mitmed haiglad kasutusele võtnud laminaarse veevooluga segistid, mis aitavad vähendada pritsmetega levivaid kahjulikke mikroobe.
Laminaarne veevool tähendab, et eemaldatud on kõik veevoolu katkestavad seadmed (sh õhustid), mis võivad tekitada ja õhu kaudu levitada sissehingatavaid nakkusohtlikke piisku.
COVID-19 on oluliselt mõjutanud haiglate kavandamist ja tööd. See hõlmab kõike, alustades patsientide ja nende lähedaste saabumisest kuni eriosakondade rajamise ja töökorralduseni või isegi kasutatavate segistite ja materjalideni.
Pandeemiakindluse tagamine jääb oluliseks teemaks veel pikalt ja seda sõltumata sellest kas teie eesmärgiks on kiire ohutusmeetmete täiustamine või täiesti uue tervishoiuasutuse rajamine.