Uus aasta, uued lubadused: kuus nõuannet vannitoa keskkonnasäästlikumaks muutmiseks

Kuna vannituba on meie kodu kõige suurema veekuluga osa, jagame kuut lihtsat nõuannet, kuidas muuta 2021. aasta keskkonnasõbralikumaks – alates duši all veedetud aja lühendamisest kuni seebi kasutamise iseärasusteni.

On üldlevinud arvamus, et keskkonnasäästlikud lahendused on alati väga kulukad. See on mõistetav: orgaanilised ja keskkonnasäästlikud tooted on tihtilugu kallimad, kui nende tavalised, vähemkestlikud alternatiivid.

Samas usume, et saame oma planeedi säästmiseks teha nii mõndagi, mis nõuab vaid minimaalset jõupingutust ega ole kuigi kulukas.

Keskendume siinkohal vannitoale. Miks? See pole mitte ainult ruum, kus tarbitakse majapidamises kõige rohkem vett (teema, millest Oras teab nii mõndagi), vaid ka selle energiakulu on üpris suur ning igal aastal visatakse seal prügikasti tonnide viisi üleliigset plasti.

Me ei räägi siinkohal vannitoa täielikust ümberehitamisest. Ei mingeid kulukaid remonte ega peeneid vidinaid. Piisab vaid sellest, kui teeme elustiilis mõned muudatused ja mõtleme hoolikalt, mida järgmise poeskäigu ajal ostukorvi panna.

Kontaktivabad segistid sulgevad veevoolu automaatselt kohe, kui seda pole enam vaja.

Siin on kuus lihtsat nõuannet, kuidas 2021. aasta enda jaoks veidi keskkonnasäästlikumaks muuta:

1. Väiksem veevool duši all – kõigest viis minutit duši all võib kulutada kuni 75 liitrit vett, mis on umbes sama hulk vett, mille kolmeliikmeline pere iga nädal ära joob. Kuigi duši all veedetud aja vähendamine säästab vett, aitab piiratud vooluhulgaga dušipihusti kasutamine vähendada veekulu 10 liitri võrra minutis, ilma pesemise aega vähendamata! Meie arvates on see päris hea tulemus.

2. Sulgege segisti – Vesi ei pea hammaste pesemise ajal pidevalt jooksma. Tegelikult saame päevas hoida kokku kuni 24 liitrit vett, kui sulgeme segisti hammaste harjamise ajaks. See on võrdne nädalase soovitusliku joogivee kogusega.
   Juhul, kui pelgate, et see läheb teil meelest, võite lasta kontaktivabal segistil seda automaatselt enda eest teha. Seega miks mitte oma segistid välja vahetada?

3. Vähenda energiakulu – pidage meeles, et kuum dušš ei kuluta mitte üksnes palju vett, vaid ka elektrit (eeldades, et me kõik eelistame pesta end sooja veega). Küllap on teiegi vannitoas hulgaliselt mitmesuguseid energiakulukaid seadmeid – seega pole oluline, kas teie poolt kasutatav energia on pärit taastuvatest või taastumatutest allikatest, asjatut energiakulu on alati mõistlik vältida?
   Näiteks eemaldage seadmed vooluvõrgust, kui te neid ei kasuta (föön, juuksesirgendaja, elektripardel, elektrihambahari); kasutage energiasäästlikke lambipirne ja veenduge, et need oleksid niiskuskindlad, et te ei peaks neid liiga tihti välja vahetama; ärge hoidke ventilaatorit niisama sees, kasutage seda üksnes niipalju, kui ventileerimiseks vaja: nii umbes viis minutit, mitte pool tundi.

4. Loobuge vedelseebist – inimesed viskavad igal aastal üle maailma ära 1,4 miljardit ühekordset seebipudelit (kusjuures see number ei sisalda šampooni- ja palsamipudeleid). Seega miks mitte eelistada vana head tükiseepi, millel põhimõtteliselt polegi plastpakendit?
   Mõlemad on bakterite ja mustuse vastu võrdselt tõhusad ning lisaks on tükiseebid tavaliselt odavamad.

5. Ei mingit tilkumist – kas teadsite, et tilkuv segisti võib päevaga raisata terve vannitäie vett? See teeb ligi 80 liitrit. Seega lisaks kontrollimisele, kas teie segistid sulguvad korrektselt , soovitame investeerida kvaliteetsetesse sanitaarseadmetesse, mida on spetsialistil vajaduse korral lihtne parandada.

6. Kasuta bambusest hambaharja – tavalised plastist hambaharjad tekitavad uskumatult palju prügi. Võrdluseks – USAs visatakse igal aastal ära üle ühe miljardi hambaharja. Lihtsaks ja laialt kättesaadavaks alternatiiviks on siin bambusest hambaharjad – need pesevad sama hästi, ega tekita plastprügi.
   
   
   

Seega, kuigi võisime veeta enamiku 2020. aastast vaid oma tervise pärast muretsedes, on ka meie planeedi heaolu siiski jätkuvalt ohus. Me kõik peame panustama – ning kuigi meie nõuanded ei pruugi meid kliimakatastroofist päästa, aitavad need teil kindlasti sellega algust teha.