Tervise ja ohutuse sari: Kuidas hügieenilisust koolides parandada

Koolid üle kogu Euroopa pingutavad selle nimel, et parandada hügieenilisust ja piirata nakkuse levikut, mistõttu otsivad paljud kiireid lahendusi, millel on potentsiaal suurendada õpilaste ja töötajate ohutust ka pikemas plaanis. Siin kirjeldame mõningaid suurema mõjuga lahendusi.

Covid-19 pandeemia puhkemisel kardeti, et koolides võivad tekkida nakkuskolded, mistõttu rakendati koheselt meetmeid õpilaste ja töötajate ohutuse tagamiseks. Tualettruume puhastati sagedamini, pindu desinfitseeriti regulaarselt ning õpilastel ja töötajatel soovitati sagedamini käsi pesta.

Ehkki New York Timesi 2020. aasta novembris Suurbritannias ja USA-s läbi viidud uuringust selgus, et koolide taasavamine ei ole kaasa toonud viiruse kohapealse leviku järsku kasvu, otsivad paljud koolid üle maailma viise, kuidas viiruste ja bakterite levikut ka edaspidi piirata – olgu põhjuseks Covid-19, mõni muu pandeemia või hooajaline gripp.

„Minu arvates on nüüdseks küllalt tõendeid, et koolid võivad tugevate ohutusmeetmete olemasolu korral turvaliselt uksed avada,“ ütles New York Timesile haiguste ennetamise ja tõrje keskuse vanemteadur dr Michael Beach.

Mida need ohutusmeetmed siis endast kujutavad? Teame nüüd kõik, et WHO peab kätepesu kõige olulisemaks tegevuseks, mida koolipidajatel, õpetajatel ja töötajatel edendada tasub: käte puhtana hoidmine on üks viis paljudest, kuidas nakatumist vältida.

Lisaks kiiretele operatiivsetele muudatustele – pindade puhastamine ja kätepesu – on paljud koolid teinud kiireid muudatusi koolikeskkonna kujunduses, mis juba praegu parandavad hügieenilisust, vähendades nakatumisriski ka pikemas perspektiivis.

Vaatame, mis meie koolides siis muutub.

.

Kontaktivabad segistid aitavad võrreldes tavasegistitega kätehügieeni märkimisväärselt parandada

1. Täisautomaatne keskkond 

Kahjulike mikroobide leviku veelgi suuremaks piiramiseks muudetakse koole võimalikult kontaktivabaks. Miks? Kuni 80% kõige tavalisematest haigustest levivad inimestevahelise kontakti või samade pindade puudutamise teel.

Koolide tualettruumid, kus leidub ilmselt kõige rohkem kahjulikke mikroobe, on muutunud peamiseks kohaks, kus eelistada kontaktivabu seadmeid, nagu kontaktivabad tualettpotid, seebidosaatorid, käterätikujaoturid ning loomulikult ka kontaktivabad segistid.

Ajakirjas Canadian Journal of Microbiology avaldatud teadusartiklis toodi välja, et võrreldes tavasegistitega aitavad kontaktivabad segistid kätehügieeni märkimisväärselt parandada. Uuringus võrreldi kontaktivabal segistil olevate bakterite ja viiruste hulka tavasegistitel olevatega – kontaktivabadel segistitel oli mikroobne kasv tunduvalt väiksem.

Lisaks on tualettruumides kontaktivabadele segistitele üleminek suhteliselt lihtne investeering, mille koolid saavad kiiresti ära teha ning lisaks kahjulike mikroobide leviku piiramisele aitab see investeering pikemas perspektiivis vähendada ka vee- ja energiakulu. Peale selle võimaldab sisseehitatud Bluetoothi tehnoloogia eelseadistada korrapäraseid automaatloputusi, et vältida kahjulike mikroobide vohamist seisvas vees (eriti tuleb see kasuks juhul, kui koolid tuleb taaskord sulgeda).

2. Mikroobivastaste materjalide kasutamine

Koolides on väga palju ühiskasutatavaid pindu – ühiskasutatavatest arvutitest, pinkidest, laudadest ja ustest tualettruumideni – need kõik on potentsiaalsed mikroobide leviku allikad.

Tänapäeval eelistavad paljud koolid siseruumide kangaste ja sanitaartehnika puhul lihtsasti puhastatavaid mikroobivastaste omadustega materjale, mis pärsivad mikroorganismide vohamisvõimekust.

Uste metallosade, sh linkide ja käepidemete puhul kasutatakse üha rohkem vaske ja selle sulameid (mis on metall, mitte pinnaviimistlus), kuna need mõjuvad paljudele mikroorganismidele kahjulikult. Need on vastupidavad ja tapavad baktereid 24/7 loomulikul teel.

3. Kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete ning akende väljavahetamine

Lisaks kätepesule ja pindade puhastamisele on üldteada, et värskel ja puhtal õhul on viiruse leviku aeglustamisel ülitähtis roll.

See tähendab, et osad koolid uuendavad oma kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmeid, et kiirendada õhuringlust ning õhku tõhusamalt puhastada. Teised aga vahetavad kehva konstruktsiooniga aknad selliste vastu, mis püüavad tuult ja juhivad õhu liikumist eri nurkade all.

Mida rohkem me COVID-19 kohta õpime, seda selgemaks saab tõsiasi, et muudatused, mida teeme oma harjumustes ja kujundatud keskkonnas on püsivad. Kui pandeemia taandub, mis juhtub loodetavasti varsti, pakuvad hästi õhutatud automatiseeritud hooned meile ka edaspidi turvalisemat, tervislikumat ja mugavamat sisekeskkonda – alustades meie koolidest.