Kasutame segisteid iga päev vajalikeks toiminguteks. Samas, sõltumata sellest, kui hoolikalt me segisteid ka ei puhastaks, võivad need ikkagi olla pisikutele ja viirustele soodsaks keskkonnaks. Meie tervise ja ohutuse parandamiseks peab midagi muutuma.
Kasutame segisteid päevas lugematu arv kordi – peseme nõusid, täidame veepudelit, puhastame käsi või teeme muid pealtnäha tavalisi toiminguid, milleks me segisteid vajame.
Samas oleme alles nüüd hakanud mõistma, kui palju pisikuid segisti ümber ja peale tekkida võib – mitte ainult avalikes ruumides, vaid ka kodus – ning milliseid terviseprobleeme see endaga kaasa tuua võib.
See kõlab hirmutavalt, ja võibki olla, kuid on samas loogiline. Käsitsi avatava segisti all ei ole võimalik musti käsi pesta ilma segistit füüsiliselt puudutamata ning tõenäoliselt pole ka rätik, millesse käsi kuivatame, täiesti puhas. Seega on loogiline, et pisikud segistile tekivad ja seal paljunevad. Kuid kui palju neid tekib, võib olla üllatav.
Kuigi uuringute tulemused varieeruvad, on üldine tulemus sama: meie köögi- ja vannitoasegistitel on väga palju pisikuid. See 2004. aasta uuring rahvusvahelisest toidumikrobioloogia ajakirjast International Journal of Food Microbiology leidis, et tavalise segisti pinnal on üldjuhul 127 000 bakterit cm2 kohta.
Arvestades asjaolu, et keskmine neljaliikmeline perekond kasutab segisteid 200 korda päevas, puutuvad nad potentsiaalselt ohtliku keskkonnaga kokku üpris tihti.
Neljaliikmeline perekond kasutab oma segisteid
200 korda päevas
Kuidas siis vähendada nakatumise ohtu ilma, et see häiriks igapäevaelu? Muutes samal ajal asjad lihtsamaks?
Siin tulevadki mängu kontaktivabad segistid.
Kontaktnakkusi levitavad mikroobid levivad enamasti käte ja pindade kaudu, mistõttu on hea kätehügieen ülitähtis.
Seepärast keskendubki Oras lahenduste loomisele, mis peatavad probleemi juba eos, kaotades vajaduse kontakti järgi ja kontakti puudumine vähendab omakorda pisikute hulk aja seega ka ülekandumise ohtu kasutajalt kasutajale.
Suurel hulgal, nagu välja tuleb. Vastavalt instituudi WANDER Nordic Water and Materials Institute uuringule, võib üleminek kontaktivabale segistile mikroobide esinemissagedust vähendada kuni 98% võrreldes käsitsi avatava segistiga. Sarnasele tulemusele jõudis ka sama instituudi 2008. aasta uuring, mil nad võrdlesid haiglakeskkonnas uue põlvkonna elektroonilisi ja käsitsi avatavaid segisteid ning jõudsid järeldusele, et elektrooniliste segistite õhustites oli vähem mikroobset biomassi.
Käsitsi juhitava segisti kontaktivaba vastu vahetamine võib
mikroobide esinemissagedust vähendada 98% võrra.
Oras on juba aastakümneid disaininud kontaktivabu tarku segisteid, mis parandavad nii teie ohutust kui ka teevad elu lihtsamaks ja jätkusuutlikumaks.
Lisaks käte puhtuse hoidmisele tuleb mõelda ka muule. Võtame näiteks segisti sulgemise. Võite segisti kahva liigutamiseks kasutada küll paberkäterätti, kuid mis saab selle käigus raisku minevast veest? Või iga lisakontakti tõttu levivatest pisikutest?
Patenteeritud Position Sensitive Detector tehnoloogiaga sensorid kõigis meie kontaktivabades segistites hoiavad teie käed puhtana ja võitlevad pisikutega, ilma, et peaksite vee raiskamise pärast muretsema.
Puhaste käte ja meelerahu heaks.